Pidurisüsteem

Pidurisüsteem

Enamik autojuhte peab turvavöid või turvapatju peamisteks ohutusvahenditeks. Kuid need pole ainsad turvasüsteemid. Üks olulisemaid ja tõhusamaid ohutuskomponente autos on korralikult töötavad pidurid. Heas korras pidurisüsteem võimaldab juhil kontrollida sõiduki liikumist ja peatuda soovitud kohas. Enda ja teiste liiklejate ohutuse tagamiseks on väga oluline regulaarselt kontrollida pidurite seisukorda ning õigeaegselt vahetada kulunud või kahjustatud osi.

Olulisemad pidurisüsteemi osad:

• piduriketas,

• piduriklotsid,

• pidurisupport,

• pidurisilinder.

Pidurisüsteemide ajalugu

Tänapäevased pidurisüsteemid erinevad radikaalselt esimestest piduritest. Esimestel autodel polnud pidureid üldse – kiirust vähendati mootorikompressiooni abil. Teine varajane lahendus meenutas veel hobuvankrite pidureid: juht tõmbas pidurihooba ja puidust klots suruti vastu ratast.

1902.aastal patenteeris Louis Renault oma ettevõtte loodud trummelpidurisüsteemi. Need paigaldati auto tagasillale ja tõid märkimisväärse hüppe autode ohutuses.

1950–1960. aastatel hakati kasutama ketaspidureid, mis jahenesid kiiremini ja pidurdasid tõhusamalt. 1978. aastal esitleti esimest ABS-süsteemi, mis takistab rataste blokeerumist äkkpidurdamisel.

Tänapäevased pidurid on kohandatud eri autodele ja sõidutingimustele. Pidurdamisjõudu juhib elektrooniline juhtplokk, ja tänu tehnoloogiatele nagu rekuperatiivpidurdus muutub sõit efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks.

Peamised piduritüübid

Tänapäeva autod kasutavad kas trummel- või ketaspidureid. Ketaspidurid on tavaliselt ees ja töötavad nii: piduriklots surutakse pöörleva piduriketta vastu, vähendades ratta kiirust. Need pidurid on efektiivsemad ja jahtuvad kiiremini, kuid nende remont ja vahetus maksavad rohkem. Samuti on need tundlikumad mustuse ja niiskuse suhtes.

Trummelpidureid kasutatakse peamiselt tagateljel. Klotsid surutakse trumli sisepinna vastu. Need on odavamad ja vähem tundlikud korrosiooni vastu, kuid töötavad vähem efektiivselt ja jahtuvad aeglasemalt.

Pidurisüsteemide tüübid

Trummel- ja ketaspidurid võivad töötada kolme erineva süsteemiga: mehaanilise, hüdraulilise või elektroonilisega. Enamik autosid kasutab hüdraulilisi süsteeme, mis tagavad jõu tõhusa edastamise. Mehaanilisi süsteeme leidub peamiselt seisupidurites. Elektroonilised pidurid on sagedased elektriautodel ja põhinevad elektromagnetilisel või regeneratiivsel toimimisel.

Milliseid rattaid pidurdab seisupidur?

Seisupidur on spetsiaalne pidurdussüsteem, mille eesmärgid on peatatud sõiduki „fikseerimine“ üles- või allamäge ning sõiduki hädapidurdus.

Seisupidur mõjutab tavaliselt ühe – enamasti tagatelje – rataste pidurdamist. Kuid mõnes väga kõrget klassi autos on rakendatud kõigi rataste pidurdamise funktsioon, mis aktiveerub kohe, kui vajutatakse seisupiduri nuppu.

Millised pidurid mõjuvad kõigile ratastele?

Kuidas pidurdada tõhusalt?

Järsk pidurdamine. Kui tekib olukord, kus keskmise kiirusega (~50 km/h) sõitev auto tuleb äkitselt peatada, on oluline kohe, ilma sidurit alla vajutamata, tugevalt vajutada piduripedaali. Loomulikult on selline pidurdamine sobilik vaid äkiliste avariiolukordade vältimiseks. Järsu pidurdamise korral tekib risk, et tagant lähenev sõiduk võib otsa sõita.

Enne pidurdamist tõusul tuleb vältida liiga kõrge käigu valimist, et mootor ei hakkaks pidurdamisel jõnksutama ega seiskuks. Pärast peatumist tõusul tuleb enne liikumise alustamist järk-järgult vabastada piduripedaal, samal ajal sidurit vabastades ja gaasipedaali vajutades. Nii väldite auto tagasi veeremist.